Kuidas pidada palgaläbirääkimisi?
Rahast rääkimine on veel paljude jaoks ebamugav või piinlikkust tekitav teema. Hoolimata sellest tuleb neid vestluseid elu jooksul ette võtta tavaliselt rohkem kui ühe korra. Palgast tuleb rääkida nii uuele töökohale kandideerides kui ka endale palgatõusu küsides. Vahel palutakse palgaootus märkida juba CV-sse või motivatsioonikirja juurde.
Järgnevast materjalist leiad ülevaate sellest, kuidas väljuda palgaläbirääkimistelt võitjana, millised on palgaläbirääkimiste kuldreeglid ning kuidas selgitada välja enda palgaootus.
Kogu positiivset tagasisidet enda ja oma varasemate saavutuste kohta. Kui oled kandideerimas, siis määra endale soovitaja, kes saaks sinu oskusi ja kogemusi vajadusel kinnitada. Lähtu kindlatest andmetest ja numbritest ettepanekute tegemisel!
Palgaläbirääkimiste kuldreeglid
Mõtle hoolikalt läbi, mida sina suudad oma tiimile või ettevõttele tulevikus pakkuda. Vastavalt sellele kujunda ka oma palgaootus, kuid lähtu Statistikaameti andmetest.
Veendu, et palgaläbirääkimisteks on sobiv aeg. Ära mine kunagi palka juurde küsima, kui ettevõttel läheb halvasti.
Ole kindel selles, mida soovid! Mõtle läbi oma palgaootus või soovitav palgavahemik ning muud hüved. Põhjenda enda palgasoovi hoolikalt, toetudes oma kogemustele ja saavutustele.
Harjuta, harjuta, harjuta! Räägi peegli ees või ennast salvestades oma palgaootused ja tee vajadusel muutusi. Pea meeles, et enim loevad põhjendatud soov ja enesekindlus!
Kuidas määrata enda palgaootusi?
Üheks suurimaks väljakutseks töövestlusel on palgaläbirääkimiste pidamine, sest iga kandidaat tahab saada palka, mis teda motiveerib. Tööandjate jaoks on oluline tagada, et käärid kandidaadi palgasoovi ja ettevõtte pakkumise osas liiga suureks ei läheks. Üks variant palgaläbirääkimistele läheneda on esitada omapoolne vähim palgaootus või palgavahemik, millega nõus oled. Teisalt võid paluda tööandjalt palgapakkumist, mille tingimusi saab vajadusel muuta või läbi rääkida.
Kui palju üldse palka küsida?
Mõtle selle peale, milline on sinu tööstaaž aastates. Kui oled kogenud töötaja, võid küsida rohkem. Kui oled alles alustav spetsialist, võta ka seda arvesse oma palgaootuse määramisel.
Tutvu Statistikaameti palgainfoga: https://palgad.stat.ee. Sealt leiad keskmise brutopalga enda ametipositsioonil ja enda maakonnas. Keskmine brutopalk enda ametil annab hea indikatsiooni, mis on reaalne palk sinu positsioonil.
Palka soovime kõik saada rohkem, kui hetkel saame. Mõni soovib natuke juurde, teine poole rohkem. Siiski tuleks palgaootuse määramisel jääda reaalsuse piiridesse ja mitte märkida utoopilist summat. Liiga kõrge palgaootuse puhul võidakse sind värbamisprotsessis välja praakida ja eelistada kandidaate, kelle ootusele suudab tööandja ka vastata.
Hinda kriitiliselt enda konkurentsivõimet: kas sul on oskusi mida tööturul väga hinnatakse? Näiteks hea keeleoskus või tunned programme, mille oskajatest puudus on? Kui sul on väärtuslikke oskusi, siis kindlasti arvesta seda enda palgaootuse määramisel.
Proovi välja selgitada, kui tihe on konkurents sinu soovitavale ametipositsioonile. Kui sellel ametil on inimesi vajaka, võid küsida rohkem. Kui järjekord ulatub ukse taha ja konkurents on tihe, siis küsi pigem vähem kui rohkem.
Hinda kriitiliselt ettevõtte tegevusvaldkonda, kuhu kandideerimas oled. Kui ettevõte on tuntud ja suur firma, kellel läheb hästi, arvesta sellega ka palgaootuse määramisel. Kui ettevõte on näiteks mittetulundusühing või sotsiaalse väärtusega, ei tasu väga kõrget palgaootust märkida, sest tööandja tegutseb turul teise eesmärgiga, kui suure kasumi teenimine.
Järgides kuldreegleid ja lähtudes meie soovitustest enda ootuste määramisel,
võid kindel olla, et palgaläbirääkimised sujuvad edukalt!
Vaata, kuidas koostada CV'd!
© Alma Career Estonia OÜ